Pärastlõuna observatooriumis

Sel sügisel alustasime loodusõpetuses kohe väga huvitava teemaga – õpime tundma maailmaruumi. Ainult õpiku järgi seda muidugi selgeks ei saa. Seepärast sõitsime 10. oktoobril pärast lõunat koos 3. klassiga õppekäigule Tartu observatooriumi, mis asub Tõraveres.

Kas pole veider, et Tõraveres asub  T a r t u  observatoorium? Kahjuks me ei küsinud ja giid ei öelnud, miks see nii on. Küll aga seletas ta muid põnevaid asju.

Kõigepealt juhatati meid ühe koridori lõppu. Seal seinal oli mosaiik-taevakaart, mis tehtud värvilistest merekividest. Saime teada, kuidas eestlased on tähtkujusid ja tähti nimetanud: Suur Vanker, Põhjanael, Koot ja Reha, Orjatäht jne. Linnutee galaktika tundsin merekividest pildilt ära palju selgemini kui õpikust.

Peahoonest suure teleskoobi torni juurde tuli kõndida üsna pikk maa. Tee äärde olid istutatud elupuud, millest igaüks tähistas ühte Päikesesüsteemi planeeti. Kõik “planeedid” asusid üksteise ja Päikese suhtes õigel kaugusel, ainult vähendatud kujul: 1 meeter maapinnal võrdus 40 miljoni kilomeetriga maailmaruumis.

Eriti huvitav oli minu meelest Stellaariumis. Lisaks kõigele muule oli seal Päikesesüsteemi makett, mida võis väikesest kangist liigutada ning siis sai jälgida päikese- ja kuuvarjutust. Samuti sai uurida, kuidas vahelduvad Maal öö ja päev ning aastaajad. Stellaariumis oli ka päris meteoriit, mida lubati käega katsuda. See meeldis paljudele.

Observatooriumis oli väga põnev ja ma sain palju uusi teadmisi! Tahaksin minna sinna tagasi niisugusel ajal, et saaks teleskoobiga ka taevast vaadata.

Elin Hainsalu

Puka Keskkooli 4.klassi õpilane

IMG_6680.jpg IMG_6681.jpg IMG_6682.jpg IMG_6685.jpg IMG_6686.jpg
IMG_6687.jpg IMG_6689.jpg IMG_6692.jpg IMG_6693.jpg IMG_6694.jpg
IMG_6696.jpg IMG_6697.jpg IMG_6698.jpg