Septembrikuu ilusad ilmad ei ole raisata. Kes käib veel töö kõrvalt kõvasti seenel, kes üritab viimast päiksekiirt nahale saada. Puka koolis otsustati korraldada ülekooliline matkapäev. Leiti bussijuht, leiti võimalused, planeeriti kõik paika. Aga nagu ikka, nii on väliürituste trumpkaart Ilma-Taadi käes. Ja kuna see trehvas seekord lätlane olema, siis ta muidugi ei mõistnud norrakate ilmajaamade infost miskit ja lajatas matkapäeval – 14. septembril – korraliku padusajuga. Sedasi juhtuski, et kogu organiseeringule tõmmati kriips peale ja sellest kujunes täiesti tavaline koolipäev. Ainult mitte viiendikele. Nemad otsustasid juba varem, et lähevad oma trajektoorile teistest eraldi ning paari lapsevanema toel – üheksa last kolme autosse jagatud - sõideti kerges vihmasajus kõigepealt Võrtsjärvele. Limnoloogiajaama, järvemuuseumi. Kes ei tea, siis see on üks vahva koht, kus saab suurt hulka meie oma kalu elavana akvaariumis näha ning muudki ägedat ette võtta. Võib öelda, et umbes pooleteise tunni jooksul võeti sellest paigast maksimum. Ja et vahepeal oli Ilma-Taat siiski norrakaid kuulda võtnud, läks ilm taas ilusaks ning leiti, et kui juba sai kummikud jalga pandud, siis järelikult tuleb matkale ka minna. Ja et plaanitud oli kohaliku seenestiku uurimine koos kohustusliku matkalõunaga, mindi Soontaga RMK puhkealale, kus õpilased said lähipiirkonna seeni korvidesse korjata ja isegi veidi kalastada. Kuni metsaalust seentest puhastati, said vorstid lõkke kohal valmis ning koos leiti need päris head olevat. Seejärel võeti ette kohale toodud seente määramine, kus tehti selgeks, millised seened on meil koheselt söödavad, millised kupatatult ja milliseid üldse korjata ei tohiks. Seejärel koristati enda järel plats puhtaks ning see päev saigi õhtule. Nädal hiljem mindi juba aga hoopis rongiga Tartusse. Koos kuuenda klassiga külastati kõigepealt Oskar Lutsu majamuuseumi, sest Luts on kindlalt üks meie kirjanikke, keda Eesti õpilane lähemalt teadma peaks. Seejärel läksid klassid lahku ning viiendike suur soov burgeri ja Bobba kokteilide osas sai oma korraliku rahulduse. Mille järel mindi Loodusmajja selle sügise suursündmust – Eesti seente näitust – vaatama. Laudadel oli julgelt üle saja erineva seeneliigi esindaja ning töölehtede täitmisel õpiti neist paljusid ka lähemalt tundma. Pärast vaadati mikroskoopidega lähemalt ka kõike seentesse puutuvat eostest alates kuni ussidega lõpetades. Aga aeg torkis tagant ja nii läksid kõik taas rongijaama ning olid õhtu hakuks kodus tagasi. Elamusi meenutada ja jutte rääkida jätkus igal juhul pikalt. Jutud käivad, et see ärajäänud matk tuleb ka ikka korraldamisele. Eks teised ole ju kadedad ka natuke. Arnold Looga, Puka kooli 5. klassi klassijuhataja